Töötajaid ei soovi amet juurde palgata. Helm rääkis, et on ise riigireformi ja ametnike vähendamise tulihingeline pooldaja ning ettevõtjate kriitika sel suunal, et riigis on palju ametnikke, on kindlasti teatavas mõttes õigustatud. „Kui need, kes neid ülesandeid meile jagavad, saavad ka aru, et inimestesse on vaja investeerida, siis ma arvan, et asjad saavad tehtud,“ lubas ta.
Ta rääkis, et see, et maksu- ja tolliamet järjest rohkem muresid lahendama usaldatakse, on kindlasti märk sellest, et ametisse on usku ja asjad saavad väga hästi ära tehtud.
See, miks justiitsministeerium majandusaasta aruannete kontrolli maksu- ja tolliametile suunab on Helmi sõnul selge – ametil on olemas teavitussüsteemid ja harjumus ettevõtjatega suhelda massteavitustega.
„Kui maksu-ja tolliamet ja justiitsiministeerium poliitika kujundamise mõttes võtavad selle suuna, et äriregister teha puhtamaks, on asi juba ise parem,“ ütles Helm.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maakohtu registriosakonna asemel maksu- ja tolliametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegse esitamise üle järelevalvet tegema.
Maksuamet saab ka õiguse vajaduse korral määrata ka sunniraha.
Justiitsministeeriumi esialgsete hinnangute kohaselt kulub infosüsteemides tehtavatele muudatustele 55 000 eurot.
Eelnõuga kavandatud muudatustega kaasnevad muudatused nii äriregistri kui ka MTA infosüsteemides, mistõttu jõustub eelnõu seadusena 1. jaanuaril 2016. aastal, eelnõu § 3 jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.